Dás maid mátki birra :)
http://yle.fi/uutiset/sami_allaskuvlla_oahpaheaddjioahppit_hirbmahuvvan_mot_samegiela_dilli_lea_muhtin_sajiin/6888680
tirsdag 22. oktober 2013
"Eai du vuoitte vašálaččat,jos fal gáhttet gollegielat"
Miehta Sámi
roadtrip lei sihke somá ja ávkkálaš.
Áiggon vuosttažettiin giitit studeanttat buori ovttasbarggu ja árjjálaš ja
positivvalaš oassálastima ovddas mii duddjui buori ja somás mátkki. Lea maiddái
hui somá leamaš lohkat din bloggaid!
Guhkes
bussemátkkit otno somás quiz’aid vástádusaiguin. Lean maiddái hui ilus go min bures
ja liggosiid vuostaválde buot báikkin gos beasaimet. Buohkat ledje bures
ráhkkanan midjiide dieđuid juohkiti ja
logaldallat. Mátki lea bohcciidahttán ođđa
jurdagiid. Sámiid máŋggabealat vuohta bođii bures ovdan go moatti beaivvis
olliimet finadit njeali ieš guđet báikkis gos Sámit orrut iešguđet ge lágán gielladilášvuođain ja hástálusat leat váikko
man ollu. Ruoŧas leat sierra
sámiskuvllat maid sámiid ieža stivrejit. Johkamohkis oahpaheaddjit sámástit ja
mánát miellasepmosit vástidit ruoŧagillii. Dearnas ges fas váilo oahppan
sámegielat oahpaheaddjit. Veadjetmeahttun gávdnot oahpaheaddji guhte sáhtášii
oahpahit lullisámegiela. Čielgasit vuhttui man
deaŧalaččat sámeskuvllat leat sámi mánáid identitehta nannemis. Mánát
ožžo 5 diimmu oahpahusa sámegielas vahkui ja eará oahpahus lei ruoŧagillii.
Oahpaheaddjevátnivuhtii sáhttet máiddái struktuvralaš sivat. Váttis lea oažžut
oahppanoahpheaddji boahtit oahpahit moadde diimmu jus eai sáhte fállat olles
virggi.
Divttasvuonas
vásihin dan ahte mii gulahallat sámegielain vaikko hupmat goappat
sámegiela go fal astat váldit áiggi gulahallat. Mánát dat gal dihtet ja máhttet goappašat
gielaid ja jođanit fuobmájit movt guhte ge sátni lea sihke julevsámegillii ja
davvisámegillii. Eat dárbbašan dorvvastit dárogillii muhto gulahalaimet
sámegielain. Vuosttáš háve fitnen Ajluovttas leai 1980 álggus. Dalle lei
Ájluokta báiki gos olbmot ledje fárregoahtán eret. Dál lea sámivuođa ovddidan bargu ealaskáhttán
Ájluvtta ja báike lea rievdan báikkin gosa olbmot fárrejit vai mánát ohppet
giela mánáidgárddis ja skuvllas.
Juoga
mii pedagogihkka oahpaheaddji dál vuorrástuhttá eanemusat, lea dát jearaldat:
Ožžot go min studeanttat dakkár oahpu mii nanne studeanttaid mannat
oahpaheaddjin guovlluide gos giela lea rašši ja gos ferte eará vugiid geavahit
giela oahpaheamis go skuvllain gos sámegielagat leat eanetlogus ja buot
oahpahus lea sámegillii?
Mátki
maiddái muittuha min buohkaid bargat giellanannemiin vaikko ealážat birrasis go
lea ealli sámegiella man hupmat
beaivválaččat. Mii fertet gáhttet gielamet ja bargat gielladikšumiin go
dárogiel sánit báhkkejit beaivválaš ságastallamiidda. Dávjá mii máhttit daid sániid sámegillii maid
dajat dárogillii. Vaikko giela lea
nanus, de mii fertet áŋgirit bargat gielladihtomielalašvuođain ja sámástit go
sámástit. Manne mii eat oza “čaffas”
sánit sámegillii ja daid oahpahallá vai eat dárbbaš seaguhit dárogiela
sámegillii go sámastá.
Muittuhan vel Isak Saba sániid Sámi soga
lávllagis:
Eai du vuoitte
vašálaččat,jos fal gáhttet gollegielat
“Baltobusser” ja sin vuoddji gal maiddái ánssaša
ollu giitosiid! Lean oktii ovdal čuovodan sin busse mielde Lujávrris seammá
buriid vásáhusaiguin go dán háve.
Čálli: Kristine Nystad
mandag 21. oktober 2013
Radio Sápmi ;)
Radio Sápmi sáddagis maid gullui min reaisu birra :)
Aslat Ante gullo gaskal 5. ja 9. minuhtta sáddagis
http://sverigesradio.se/sida/avsnitt?programid=3965
Aslat Ante gullo gaskal 5. ja 9. minuhtta sáddagis
http://sverigesradio.se/sida/avsnitt?programid=3965
Dát mátki lea ge munnje čájehan makkár guvlui dál galggan lávket
Dakkár
mátki gal buktá olu jurdagiid go beassá vásihit olu suohttasiid ja maid
duođalaš áššiid. Nu go mii dal dássážii leat fuobmán, jus eat leat ovdal dan
diehtán, de ii leat gielladilli buot sajiin lihkka nanus go mis Guovdageainnus.
Dás áiggun muitalit iežan vásáhusaid Báhpajávrri skuvllas.
Mus
lea álo leamaš dat jurdda ahte áiggun nuoraiguin bargat, ahte in sáhtáše
mánáidskuvlla mánáiguin bargat. Muhto munnje bohte olu jurdagat go mii leimmet Báhpajávrri
skuvllas Romssas. Mu joavku lei ráhkkanan čađahit doaimma dán skuvllas ja mii
beasaimet ge 3-4 sámegielklássas. Skuvllas ledje dát guokte klássa ovtta sajis.
Ferten gal várra muitalit manne čálan ovtta sajis inge ovtta klássalanjas.
Báhpajávrri skuvla lea eanadatskuvla, dahje landskapsskole dárogilli. Dat
mearkkaša ahte skuvllas leat 7 eanadaga. Skuvla lea áidna Romsa suohkanis gii
fállá doaimmashehttejuvvon mánáide oahpahus fálaldaga. Báhpajávrri skuvla lea
ge maid dát skuvla Romssas geas lea ovddasvástádus sámegiel oahpahusa lágidit
sámegielohppiide suohkanis.
De
ruovttoluotta mu iežan vásáhussii. Mun lean hárjehallama oktavuođas bargan
nuoraidskuvllas ja mánáidskuvllas. Mun ledjen mánáidskuvllas diibmá skábman ja
de doaivvun mun ahte lei beare árrat diehtit makkár oahpaheaddji áiggun šaddat
ja makkár agi ohppiiguin áiggun bargat. Čađa mátki lean ge veahá jurddašan movt
šaddá 3-4 klássa ohppiiguin, ledjen dieđus hui speanta movt šaddá. Maŋŋil go
leimmet čađahan min doaimma de ledje mus hui olu eará jurdagat go dat mat ledje
ovdal. Mun ledjen fuobmán ahte liikon goit ge bargat nuorat mánáiguin. 3-4
klássa mánát addet nu olu alddis ja leat maid hui rehálaččat. Mu mielas lei dát
diibmu suohttaseamos olles min mátkis ja munnje báhce nu olu buorit jurdagat
dán ovtta diimmu maŋŋil.
Dát
mátki lea ge munnje čájehan makkár guvlui dál galggan lávket.
Čálli: Biret Elle
fredag 18. oktober 2013
«Giella le ájnas ja divras oasse oahppe identitehtas»
Dál viimmat ollen ruoktot ja oaivvis leat
ollu reflekšuvdna jurdagat. Plána lei ahte galgen gaskavahkku juo blogget,
muhto go mis lea oalle hušša leamaš ja busses in nagodan blogget, de válljen
dál baicca čállit muhttin osiid iežan vásáhusaid vuođul.
Vuosttaš ja okta dain deháleamos áššiin lea
dat ahte lean fuomášan, dahje jáhkán mii buohkat leat fuomášan ahte eanas dáin
skuvllain ii leat sámegiela dilli beare buorre. Leat iešguđet lágan sivat manne
ii leat buorre giella dilli, nu go ovdamearkka dihte ahte leat unnán oahppit,
dahje skuvlaortnet ii doaimma ja nu ain. Mii leat sihke áican ja ieža
oasálasttán doaimmain. Jurddašan maid ahte buot dain skuvllain gos gieladilli ii lean buorre, doppe
lei sámivuohta hui oidnosis sihke olggobealde skuvlla, feaskáriin ja
klássalanjain. Dat lei buorre mu mielas danne go áigumuš sis goit lea nannet ja
čalmmustahttit sámi identitehta. Muhto, bijai maid jurdagiid min skuvlii Guovdageainnus. Manne son mis ii leat
nie ollu sámivuohta skuvllas? Lea go son nu ahte mis lea giella ja identitehta nu nanus ahte
mii eat šat beroš ja dárbbaš dan čájehit visttiin, seinniin jna.? Nabai go
bohtet amas olbmot guossái, sii eai beasa oaidnit man nanus mis duođai lea
sámegiella go eat čájet dan “eará” gielain... Dieđusge lea min skuvllas maid sámivuohta, muhto go buohtastahttán daiguin
skuvllaiguin gos mii finaimet, de ii leat lahka ge nu olu go sis lei.
Duorastaga mii finaimet Báhpajávrri
skuvllas Romssas. Doppe muitalii vuos skuvlla inspektevra movt skuvla lea
organiserejuvvon ja čájehii midjiide sihke sámegiel- ja dárogiel klássaid. Son
muitalii earret eará ahte skuvla lea “eanadat skuvla” (landskapskole), mii
mearkkaša ahte sáhttet moadde klássa ovtta sajes, dakkár stuorra lanjas gos
sáhttet sullii 30 oahppi, juhkkon omd. ná: ovtta “čiegas” sámegiela 3. ja 4.
klássa, nuppi čiegas ges dárogiela 3. ja 4. klássa ja goalmmát čiegas ges
sámegiela 2. klássa. Lei earenoamáš oaidnit ja gullát ahte nu sáhttá doaibmat
ja ahte manná bures. Muhtumin sáhttet mánát coggalit beallje/jietna sujiid vai
eai gula rieja. Mii gávnnaheimmet ahte dát lei nu gohčoduvvon “organisert kaos” :) Mun, Anne Marita ja Biret Elle leimmet
Báhpajávrri skuvllas 3. ja 4. klássas áicame ja mis lei maid doaibma singuin
ovtta diimmu. Lei miellagiddevaš ja ávkkálaš vásáhus.
Muđui mátkki lea leamaš hui miellagiddevaš
ja ávkkálaš. Sosiálalaččat lei hirbmat somá. Guhkes busse mátkkiin fuomáše min
hutkás bártnit ráhkadit duos dás ain quiz`a, nu go Sanna ja Joavnna Edvard leaba
juo namuhan. Lei ollu reaškkas ja ságastallan. Muhtumin oainnat eai lean nu hui
rievttes vástádusat, go hoahpus vel galgá vástidit ja gilvu han lea gilvu. Omd.
lei gažaldat ahte geas lea máilmmi olahus sabetnjuikemis. Vástádus mii bođii
lei Johan BLEMMEN Evensen J
(Ferten vel namuhit ahte ii oktage eará muitán ii sullii ge mii lei su namma,
nu ahte dies lei galgat oažžut juobe čuoggábeali ge :)Busse mátkki vuolde beasaimet maid oahpásnuvvát mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu
studeanttaiguin ja Laillain.
Mis lei maid moadde diimmu friddja duorastaga maŋŋel go leimmet geargan
Báhpajávrri skuvllas ja Giellatekno`s, dalle beasaimet shoppestit veahá. Eahkes
mis lei oktasaš borrán ja dat lei maid hui suohtas.
Dá moadde gova main ii leat gal oktavuohta
tekstii, muhto govvidit muhttin suohtas vásáhusaid:
Ovdalaš Mo i Rana viimmat oidnen bohccuid. Dá ges lei čora Sáltoduoddaris.
Mikkel Rasmus ja Aslat Ante čađaheame
“Kennedy game” Ájluovtta skuvllas. Manai bures vaikko oahppit hupme
Julevsámegiela ja mii fas davvisámegiela, áddehalaimet bures.
Nu go namuhin de mis lei oalle hušša čađat
go galggaimet ollet máŋgga sajes fitnat iešguđet báikkiin. Dá lei mis hui
hoahppu ja gal de deive justte divvume luotta...suohkan bargit.....? 1 bargá ja
golmmas čužžot ja gehččet J
Háliidan vel loahpas giitit buohkaid geat
leiddet mielde buori, ávkkálaš ja suohtas mátkki ovddas! Oaidnalit skuvllas...*kremt*…
Anne Marie Therese
Vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu studeanta
Abonner på:
Innlegg (Atom)